Hoiu-laenuühistute reform 2026: mis muutub hoiustajale ja laenajale

Riigikogu võttis 21. jaanuaril 2026 vastu hoiu-laenuühistute tegevust ümber korraldava seaduse (52 poolt, 20 vastu; avaldatud Riigi Teatajas 13. veebruaril 2026). Ajend on teada: ERIAL-i pettus ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrot jätsid tuhanded hoiustajad rahata ning näitasid, et ühistu vormis sai koguda avalikkuselt hoiuseid ilma pangale kohalduva järelevalveta. Reform lõpetab selle olukorra kolmes etapis.

Kolm etappi 2026–2029

• 1. oktoober 2026 — jõustuvad esimese etapi nõuded. Uusi hoiu-laenuühistuid asutada ei tohi. Hoiuseintressi reklaamimine on keelatud.
• 1. jaanuar 2027 — tähtaeg, milleks hoiuseid kaasav ühistu peab esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse, kui soovib hoiuste kaasamist jätkata.
• 2029 — hoiuseid kaasavad ühistud peavad olema ümber kujundatud litsentseeritud vormi (ühistupank) ja vastama Finantsinspektsiooni nõuetele. Kes tegevusluba ei saa, ei tohi hoiuseid kaasata.

Ühistud, kes hoiuseid ei kaasa ja laenavad ainult liikmete omakapitali arvelt, võivad jätkata senisel kujul.

Mida see tähendab hoiustajale

Kõige olulisem fakt ei muutu: hoiu-laenuühistu hoiust ei kaitse Tagatisfond. Pangahoius on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses, ühistu hoius mitte. Reform ei tee olemasolevaid hoiuseid tagatuks, vaid sunnib ühistuid järgmise kolme aasta jooksul kas hankima panga-laadse tegevusloa või hoiuste kaasamise lõpetama. Hoiustajal on mõistlik teada, kumba teed tema ühistu läheb, ja mis saab hoiusest, kui ühistu tegevusluba ei taotle.

Mida see tähendab laenajale

Ühistu laenulepingud jäävad kehtima. Kui ühistu lõpetab hoiuste kaasamise, ei kao laen kuhugi — kohustus tuleb täita lepingu järgi. Ühistud, kes tegevusloa taotlevad, satuvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla samamoodi nagu krediidiandjad, mis üldjuhul tähendab korrektsemat krediidivõimekuse hindamist ja lepingutingimuste avaldamist.

Miks see on turu jaoks oluline

Hoiu-laenuühistud on Eesti laenuturu kõige vähem läbipaistev osa: tingimusi ei avaldata ühtses vormis ja järelevalve on olnud piiratud. Reform toob osa neist samale reguleerimistasandile pankade ja krediidiandjatega. Taotle kajastab reformi etappe turu-uudiste lindil ja lisab tegevusloa saanud ühistupangad krediidiandjate võrdlusesse, kui nende tingimused muutuvad avalikuks.

Allikad: Riigikogu, „Riigikogu võttis vastu hoiu-laenuühistute tegevust reguleeriva seaduse" (21.01.2026); Riigi Teataja, akt 113022026001; Tagatisfondi seadus.